Pojale aastaid sobivat kohta otsinud ema loob nüüd vabatahtlike abiga autistidele päevakeskuse. „Kõik ütlesid, et nad ei taha Marti vastu võtta,” ütleb Sirje Norden oma poja kohta. Mardil diagnoositi 13-aastaselt autism. Sellest ajast on talle otsitud kohta, püütud temast aru saada. Nüüd, kui Mart on 26-aastane, on Sirjele selgeks saanud, et tal ei jää muud üle kui ise Mardile see koht luua. Selline koht, kus teda mõistetaks ja antaks talle võimalus areneda ja oma elu elada. Seda ei tee Sirje ainult Mardi, vaid ka teiste autistidest noorte jaoks. „Oleme lapsevanemate ja sõpradega otsustanud luua neile noortele täiesti uue päevakeskuse,” räägib energiast pakatav Sirje. Sõber ja tugisammas Riina Oskar istub tema kõrval ja kinnitab tema sõnu.
Päevakeskuses hakkab kuue noorega tegelema kaks tegevusjuhendajat.
Plaan näeb ette luua päevakeskus kuuele noorele, kellega hakkavad tegelema kaks tegevusjuhendajat. See on täiesti uus lähenemine. Seni on riiklikud asutused ette näinud, et kümne inimesega, seejuures kõigi erinevate mõeldavate diagnoosidega, peab tegelema üks juhendaja. Rohkemaks ei olevat võimalust. „Aga elu näitab, et see ei tööta,” nendib Sirje. Olukord on läinud hoopis hullemaks. Mart on riiklikest hooldekodudest 14 korda kiirabiga politseieskordi saatel haiglasse akuutraviosakonda viidud. Miks? Sest temaga ei ole hakkama saadud.
Kallim lahendus võib tulla odavam
Siiani on riigiasutused väitnud, et autistidele ei olevat võimalik eraldi teenust pakkuda, sest see oleks liiga kallis.
Sirje Norden kavatseb uut keskust esialgu rahastada riigilt noortele mõeldud rehabilitatsioonirahast ja pensionist. Puudega noor saab riigilt aastas rehabilitatsiooniks ligi 2000 eurot. Kuna autistide jaoks teenuseid pole, jääb see raha kasutamata. Peale selle saavad nad iga kuu umbes 300 eurot pensioni. Seda raha saabki kasutada tegevusjuhendajatele palga maksmiseks.
Praegu tuleb näiteks Mardi puhul paralleelselt tasuda nii hooldekodu – mis talle ei sobi – kui ka haiglakoha eest, kuhu ta ägestushoogude tõttu viiakse. Kui palju läheb ühiskonnale maksma see, kui autistide olukord ainult ägeneb ja/või nad täiesti manduvad?
Ka riik tunneb huvi
„Autist ei oska end väljendada. Ta ei oska lahendust leida.Ta ei ole pahatahtlik või kuritegelik. Ja samas nad igaüks on erilised, kes on tundlik heli suhtes, kes valguse suhtes, kes rahvarohke koha suhtes. Enamasti nad ei oska sotsialiseeruda,” selgitab Sirje. “Ja kui teda ei mõisteta, siis ta väljendabki ennast laamendamisega.”
Riina Oskar tegi Mardiga tutvust üle kümne aasta tagasi. “Alguses ta mulle ei vastanud, puges ema seljataha. Ta ei käinudki kusagil ega teinud midagi ilma emata. Aga ma ei jätnud jonni, rääkisin ise nii kaua, kui ta läks lahti,” meenutab Riina. “Siis ta hakkas mind usaldama, ja siis ka teisi inimesi.” Nüüd on Riina üks Mardi peamisi tugiisikuid. “Riina on järjepidev olnud. Autist keerab esimese asjana tavaliselt selja, kui keegi võõras püüab temaga rääkida. Tavainimene solvub selle peale. Aga tuleb aru saada, et see on diagnoosost, sellepärast et ta ei oska suhelda,” selgitab Sirje.
Just selliseid järjepidevaid ja mõistvaid inimesi loodab Sirje näha uues loodavas keskuses. Juba ongi kogunenud üle 30 vabatahtliku, kes tahavad kaasa lüüa. Igaüks võib veel kaasa tuua oma sõbra ja nood oma sõbrad. Kes hoolitseb inventari eest, kes tegeleb toitlustamisega, kes IT-ga.
Algust tehakse kahe neiu ja nelja noormehega. Nad on kas äsja või mõne aasta eest kooli lõpetanud ja nüüd istuvad kodus. Seal istuvad nendega ka emad. Ühe 49-aastase autistist mehe eest on hoolitsenud tema pensionärist ema. Nüüd ta seda enam ei suuda ja taotles kohtus poja ööpäevasesse kinnisesse asutusse panemist. Kohtumääruse alusel tuleb koht anda kohe. See ongi ainus võimalus, millest paljud inimesed kinni võtavad, kuigi see on valus ja väär nii autistile kui ka tema vanematele.
Nüüd on lapsevanemate plaaniga kaasa tulnudka Tallinna linn. „Me oleme huvitatud, et käivituks see teenus, ja oleme valmis panustama ruumidega,” kinnitas Uku Torjus Tallinna sotsiaal-ja tervishoiuametist. Uuele keskusele on lubatud ruumid Põhja-Tallinna sotsiaalmajas. Torjus kinnitas, et nemadki on aru saanud, et autistide eraldi teenus on Tallinnas praegu vajaka. „Loodame, et projekt läheb käima ja me saame seda laiendada.”
Uut teenust on arutatud ka sotsiaalministeeriumis koos käinud ümarlaual. Kui pilootprojekt käima läheb, võib see laieneda üle riigi. Ka riiklik AS Hoolekandeteenused on ümarlaual juba mõista andnud, et nendegi arvates on selline lähenemine parem.
